Hommikul käisime My Soni templeid vaatamas. Läksime juba vara – kell 7 sõitsime välja, et ennetada turistide horde, mis sinna kohale viiakse. Templid olid küll lahedad, aga oleks arvanud, et see on vähe suurem ala. Kolm templitegruppi oli ainult. Neist üks oli veidi rohkem säilinud, nii et võis enamvähem ette kujutada, mis seal enne oli. Kaks ülejäänut olid aga ainult kivihunnikud, aastate jooksul peetud sõjad on oma töö teinud… Koht on turistidele võimalikult mugavaks tehtud, ehk et dzungel raiutakse maha. Sellest on natuke kahju – metsikuma dzungli korral oleks need templid mõjunud meeldivalt Indiana Jonesi teemana…
Lõunaks olime juba tagasi, käisime vaatasime, kuidas meie rätsepatel töö läheb, lasime veits ümber teha. Öeldi, et õhtul on valmis.
Seejärel randa. Väga tore rand on Hoi Anist 5 km kaugusel. Ilus liivariba mõlemas suunas nii kaugele kui nägi. Vesi soe ja puhas. Kolme sammuga rinnuni vesi ja selline sügavus püsib. Lained olid Soome lahe ääres üles kasvanu jaoks piisavalt suured. Ja rahvast suhteliselt vähe. Muy bien, nagu hispaanlased ikka ütlevad.
Õhtu tulles käisime vaatamas, kuidas rätsepatel läheb. Lasime veits ümber teha. Öeldi, et hommikul on valmis.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment